Enam kui pooled Eesti inimesed on kasutanud tehisintellektil põhinevaid tööriistu: 61% vastas „jah“, 38% „ei“ ja 2% „ei oska öelda“. See viitab, et AI ei ole enam nišiteema, vaid jõudnud igapäevasesse kasutusse.
Mida see tulemus sisuliselt näitab
AI kasutus on Eestis jõudnud faasi, kus küsimus ei ole enam ainult tehnoloogias, vaid igapäevastes töö- ja õpiharjumustes. Kui 61% inimestest ütleb, et on AI tööriistu juba kasutanud, tähendab see, et teema on liikunud katsetamisest tavakasutusse.
See sobitub ka laiemasse trendi: Statistikaameti 2025. aasta uudise järgi oli tehisintellekti kasutanud ligi pool Eesti internetikasutajatest. Metoodikad ei ole üks-ühele samad, kuid suund on sama: AI kasutus kasvab kiiresti.
Järgmine praktiline küsimus on kvaliteet, mitte ainult kasutus. Mida laiemaks AI kasutus muutub, seda olulisemaks muutub oskus kontrollida vastuste õigsust, kaitsta andmeid ja vältida olukorda, kus tööriist asendab inimese mõtlemise. Seetõttu on loo keskne järeldus lihtne: kasutus kasvab kiiremini kui oskused ning just see lõhe vajab kõige rohkem tähelepanu.
AI tööriistade kasutus kokku (%)
Chart type: chart | Label | Series 1 | | --- | --- | | Jah | 616 | | Ei | 385 | | Ei oska öelda | 17 |
Suurim lõhe: noored vs vanemad
Vanuseline erinevus on väga selge: noorimas vanuserühmas on AI kasutus 89%, samas 75+ rühmas 28%. See ei ole väike kõikumine, vaid päris suur lõhe.
See ei tähenda, et vanemad inimesed oleksid tehnoloogia vastu. Pigem näitab see erinevat kokkupuudet: nooremad puutuvad AI-ga kokku koolis, töös ja igapäevases digisuhtluses sagedamini, vanematel on selliseid olukordi vähem.
Sellepärast on peamine küsimus oskustes ja kindlustundes. Kui tahame, et AI oleks kasulik kogu ühiskonnale, peame selgitama lihtsas keeles, näitama praktilisi kasutusviise ja õpetama, kuidas AI vastuseid kontrollida.
Sama muster paistab välja ka mujal maailmas: Pew Research Centeri 2025. aasta üleilmne uuring näitab, et nooremad puutuvad AI-ga oluliselt sagedamini kokku kui vanemad. Ka Eurostati käsitlus kirjeldab sama loogikat: AI mittekasutuse peamised põhjused on tajutud vajaduse puudus ja vähene kindlus oskustes. Vanuseline lõhe tähendab seega eelkõige erinevat kasutuspraktikat ja kindlustunnet, mitte vastandlikke väärtushoiakuid.
AI kasutus vanuse järgi (% vastas „jah“)
Chart type: chart | Label | Kasutanud AI tööriistu | | --- | --- | | Kokku | 61 | | 15-24 | 89 | | 25-34 | 80 | | 35-49 | 73 | | 50-64 | 59 | | 65-74 | 29 | | 75+ | 28 |
Haridus eristab, sugu ja rahvus vähem
Hariduse järgi on näha, et kõrgema haridustasemega rühmades kasutatakse AI tööriistu sagedamini. See võib olla seotud sellega, et töö- ja õpikeskkondades puututakse nende tööriistadega rohkem kokku.
Soo ja rahvuse erinevused on selle kõrval väiksemad. Seega on tähtsam mitte see, kes inimene on, vaid kas tal on võimalus AI tööriistu proovida, neist aru saada ja neid turvaliselt kasutada.
Mida sellest järeldada
Eestis on AI kasutus jõudnud faasi, kus fookus peaks liikuma küsimuselt „kas inimesed kasutavad AI-d?“ küsimusele „kuidas kasutada seda targalt ja turvaliselt?“. Nooremad on juba edasi liikunud praktilise kasutuse suunas, samal ajal kui vanemates rühmades vajab rohkem tähelepanu oskuste kasvatamine ja ligipääsetavad selgitused.
Opinion Eesti esitas 2026 jaanuaris ca 1000-le vastajale küsimuse: „Kas Te olete kunagi kasutanud tehisintellektil (AI) põhinevaid tööriistu (nt teksti-, pildi- või soovitussüsteeme)?“